Murettekitav statistika: enamus pahatahtlikke spämmkirju kannavad ransomware-viirust

Me oleme just hiljuti rääkinud lähemalt tänavusest järsust spämmkirjade aktiivsuse tõusust, mis on nüüdseks ületanud isegi 2010. aasta rünnakute tippajad. Meid isegi ei üllata enam, kui leiame e-posti sisendkaustas kümneid või isegi sadu spämmkirju. Edasiarenenud arvutikasutajad ignoreerivad neid kirju, kuid need arvutikasutajad, kes ei ole veel spämmkirjade ohtudest teadlikud, riskivad tõsiste tehniliste probleemide ning pettuste ohvriks langemisega. Kokkupuude spämmkirjaga võib kaasa tuua ka tõsise arvutiviiruse. Seejuures tuleks enim karta ransomware-tüüpi küberohte. Need viirused on halastamatud: kord, kui viirus on arvutisse sattunud, lukustab see su kõvakettal olevad failid. Seejärel palutakse ohvril maksta lunatasu, lubades vastutasuks failid vabastada.

Locky viirus oli üks esimesi ransomware-viiruseid, millega hakati pahatahtlikku projekti levitama. Kuigi seda tehnikat oldi mingil määral kasutatud ka varem, suutis Locky rakendada tehnikat tunduvalt intensiivsemalt kui ükski teine programm enne seda. Peale Locky’t on veel mitmed ransomware-viirused nagu Zepto ja ODIN kasutanud täpselt sama meetodit ohvri arvutisse pääsemiseks. Rääkides konkreetsetest numbritest tuleks mainida Proofpoint’i hiljuti avaldatud aruannet 2016. aasta kolmanda kvartali kohta, kus märgitakse, et lausa 96,8 protsenti pahatahtlikkest e-kirjadest kannavad just Locky viirust või mõnda selle pahavara versiooni. Proofpoint mainis ka teisi ransomware-tüüpi pahavarasid, sealhulgas näiteks CryptFile2, MarsJoke ja Cerber, mis ei ole küll nii laialt levinud, kuid on viimase kvartali jooksul muutunud aina aktiivsemaks. Üleüldiselt on ransomware-viiruste levik kümnekordistunud võrreldes 2015. aastaga. Selline statistika on äärmiselt murettekitav ning tõestavad, et spämmkirjade levik on hetkel eriti aktiivne, samas kui suur osa internetikasutajaid ei tea endiselt küberkuritegude kohta või lihtsalt ignoreerivad neid. See aga toetab pahavaraga nakatunud spämmkirjade levikut.

Olles nüüd teadlik sellest hirmuäratavast trendist võid sa ehk mõelda, kas on üldse võimalik end kaitsta ransomware-viiruse ohvriks langemise eest. Olgem ausad, pahavara arendajad võivad olla väga leidlikud oma tehnikate kujundamises ning üritavad pidevalt leida uusi viise, kuidas kasutajaid peibutada pahavaralisi manuseid alla laadima. Sulle võidakse saata täiesti reaalsena tunduv arve, trahv, ostukviitung või isegi ametlikuna näivad dokumendid, kuid sa ei tohiks selliseid manuseid kunagi alla laadida, isegi kui sa arvad, et saatja võib olla usaldusväärne. Enne manuse alla laadimist veendu, et sa oled täiesti kindel e-kirja saatja legitiimsuses ning tead, et see kiri on sulle mõeldud. Samuti oleks kasulik teha olulistest andmetest varikoopia ning hoida mõned failid igaks juhuks ka välisel kõvakettal.