Mis on rämpsvara ja kuidas seda eemaldada

Linas Kiguolis poolt - - Uuendatud | Liik: Rämpsvara

Rämpsvara näol on tegemist ebaseaduslike programmidega, mis on loodud selleks, et saata rämpsposti sadadele erinevatele e-posti aadressitele ehk automatiseerida rämpsposti saatmist. Suurem osa rämpskirjadest reklaamivad ravimitega seotud teemasid või üritavad viia läbi kalastusründe. Kalastusrünne on üks ohtlikumaid küberrünnakuid, eriti kuna taolised e-kirjad sisaldavad tavaliselt pahavaralisi linke, nakatunud manuseid ja muud kahjulikku. Taoline sõnum võib ohvri suunata ka ohtlikele veebilehtedele ja ebaturvalistele domeenidele. Põhiline probleem on see, et sa ei tea kunagi, millega sa täpselt silmitsi seisad, seega on soovitatud laadida endale usaldusväärne rämpsposti blokeerija (ehk e-kirjade filtreerija) ja nuhkvaratõrje tarkvara.

Rämpsvaraprogrammid suudavad töödelda tohutult palju e-posti aadresseid. Nende programmide abil koostatakse sõnum, lisatakse sõnumile vajalikud lisandid nagu näiteks manused ja seejärel jagatakse rämpsposti erinevate meiliserverite kaudu. Enamikes riikides on sellise tarkvara kasutamine seaduse poolt keelatud ning nende programmide kaudu levitatud soovimatuid e-kirju liigitatakse pahavaraliste kirjade alla. Üksnes pooled sellistest kirjadest saavad aga tuua endaga kaasa pahavara rünnaku. Teine pool kirjadest sisaldab reklaamsisu, mis promob kasiinosid, kaalulangetusmeetodeid, ravimeid või muid “imetooteid”. 

Üks rämpsvara liik, mida ei tohiks unustada, on rämpsmärgistuse kategooria hulka kuuluv “referral spam”. See taktika painab paljusid veebiadministraatoreid ja veebilehtede omanikke, kuna see laastab Google Analytics andmeid ja meelitab inimesi klõpsama kahtlastel domeenidel. Selline viitespämm põhineb korduvatel veebilehe külastustel, mis on loodud viitava URL’i abil. Tulemusena on ohvri veebilehe statistikas näha seda teatud domeeni ning kuna see viitav link võib huvi pakkuda, võibki pahaaimamatu kasutaja klõpsata lingil. Seda meetodit kasutatakse ka veebilehtede külastuste suurendamiseks. Isegi, kui see tegevus ei ole otseselt ohtlik, manipuleerivad need petturlikud viited su veebilehe statistika ja Google Analytics andmetega ning võivad ka suurendada veebilehe laadimisaega ja vähendada oluliseid parameetreid. Tuleks ka mainida, et viitespämm võib sind suunata pahavara sisaldavale veebilehele, seega tuleks sellest eemale hoida!

Rämpsvara peamised kategooriad:

Rämpsvara jagatakse erinevatesse kategooriatesse vastavalt programmi funktsioonidele:

  • E-posti aadresseid koguvad tarkvarad. Need rämpsvaraprogrammid koguvad erinevatelt veebilehtedelt, dokumentidelt ja teistest allikatest e-posti aadresseid. Kui e-posti aadressid on kogutud, lisatakse need meililisti ning valmistatakse ette kasutamiseks;
  • Tarkvarad masspostitusteks. Taolised rämpsvarad levitavad e-kirju ning aitavad spämmeritel saata oma sõnumit tuhandetele erinevatele e-posti aadressitele.
  • E-kirjade haldurid. Selliseid programme kasutatakse selleks, et tuvastada e-kirjade nimistust kasutud e-posti aadressid ning need eemaldada. Need e-posti aadressid kuuluvad tavaliselt ettevõtetele, kes suudaksid rämpsvaraprogrammi omaniku tuvastada ning seeläbi teha lõpu spämmerile tööle.
  • Viitespämm. Nagu eelnevalt mainitud, kasutatakse seda tehnikat selleks, et manipuleerida veebilehe statistikaga ning muuta Google Analytics andmetes ära viitavad lingid. Seeläbi loodavad spämmerid, et veebilehe omanikel tekib huvi selle lingi vastu ning nad klõpsavad sellel. Selliste linkide külastamine võib aga kaasa tuua pahavararünnaku!

Rämpsposti ajalugu:

Rämpspost sai alguse 1978. aastal uudse reklaamimeetodina ettevõtte Digital Equipment Corporation jaoks. Esimene inimene, kes teadaolevalt kasutas rämpskirju enda reklaamimiseks, oli Gary Thuerk. Tema ja ta assistent Carl Gartley suutsid saata oma spämmsõnumi peaaegu 400 aadressile. Seda tehti üheainsa masspostituse abil. 

1994. aastat peetakse ajaks, mil spämmkirju hakati tõsisemalt kasutama – seda tegid ühed juristid, kes hakkasid reklaamima masspostituste kaudu oma migratsiooniseaduse teenuseid. Tundub, et need e-kirjad, mille nimi oli seejuures “Green Card spam” ehk “Rohelise Kaardi spämm”, osutusid väga edukaks ja tõid loojatele tuntust, kuna vaid mõned aastad hiljem avaldasid nad raamatu nimega “How to Make a Fortune on the Information Superhighway.”

Tänapäeval peavad enamus inimesi tegelema tohutute spämmkirjade hulgaga ja viitespämmiga. Sellist rämpsposti tehnikat kasutatakse selleks, et promoda teatud veebilehti ja suurendada külastusi sellele lehele. Suurim hulk sellisest spämmist on suunatud WordPress’i platvormil olevatele veebilehtedele.

Rämpsposti enim levinud omadused:

  • Sõnumi saatja aadress on keerukas. Spämmerite eesmärk on jätta mulje nagu e-kiri oleks pärit mõnest tuttavast kohast.
  • Kirja teema on pilkupüüdev.
  • Sisu. Rämpsvara loodud e-kirjad sisaldavad tavaliselt reklaamsisu. Kirjades võivad olla ka kolmandatele pooltele viitavad lingid (need lehed võivad olla ohtlikud) ning pahavara sisaldavad manused.
  • Aadress on “no-reply”.
  • Kirjal on tellimise lõpetamise nupp ehk “unsubscribe”. Seda nuppu kasutatakse ühe viisina, kuidas jagada pahavara, seega sa ei tohiks MITTE KUNAGI sellel klõpsata.

Rämpsvara programmide ja spämmi näited:

1st Mass Mailer on rämpsvara hulka kuuluv masspostituse programm. Programm esitleb end kui võimast tarkvara, mis suudab levitada personaliseeritud e-kirju. Kui see programm satub aga spämmeri kätte, võib ta kasutada programmi selleks, et jagada pahavaralisi sõnumeid. Programm võimaldab ka andmebaasi loomist ja kontaktinimekirja importimist. 

‘You are cordially invited to celebrate our wedding’. See spämmkiri, mis esitleb end kui kutset kellegi pulma, on üks hiljutisi rämpspostikampaaniaid, mis on loodud rämpsvara abil. On teada, et kampaania kaudu levitati ussi nimega Kuluoz, mille näol on tegemist väga ohtliku pahavaraga, mis suudab varastada isikuandmeid. Turvaeksperdid usuvad, et tuhanded inimesed on langenud selle eksitava e-kirja ohvriks. Kui sa arvad, et sa oled üks nendest inimestest, peaksid sa oma arvutit koheselt skänneerima turvaprogrammiga. Soovitatud on nuhkvaratõrje kasutamine. 

Copyrightclaims.org on viitespämm, mis võib end näidata su Google Analytics andmetes. Selle domeeni külastamine ei ole hea mõte, kuna tegemist on võltsi veebilehega, mis kogub külastajate kohta andmeid ja suunab nad teistele veebilehtedele. Copyrightclaims.org viitespämmi levitatakse spämmirobotite abil. See link ei ole kuidagi seotud autoriõigustega ning see võib hoopis drastiliselt muuta su veebilehe külastusstatistikat.

Kuidas end kaitsta rämpsvara eest: 

Üleüldiselt on peaaegu võimatu täiesti vältida rämpsposti saamist, kuna me kõik oleme mingil hetkel kuskil internetis edastanud oma e-posti aadressi. Turvaeksperdid on öelnud, et kõigil kasutajatel on tegelikult risk saada pahavara sisaldavaid rämpskirju. Sama saab öelda ka veebilehtede omanike ja viitespämmi kohta. Seetõttu on ülimalt oluline laadida endale usaldusväärne nuhkvaratõrje, mis suudab arvutist leida üles pahavaralised failid ning hoiatab sind. Oma arvuti kaitsmiseks võid sa kasutada ühte neist programmidest: Reimage, Plumbytes Anti-MalwareWebroot SecureAnywhere AntiVirus. Neid programme saab kasutada ka selleks, et eemaldada viirused, mida levitavad rämpsvaraprogrammid. Enamjaolt levitavad spämmerid järgnevaid küberohte: 

Viimati andmebaasi lisatud viirused

Rämpsvara andmebaas

March 10, 2018

ib.adnxs.com

Ib.adnxs – potentsiaalselt soovimatu programm, mis näitab reklaame ja suunab väga kahtlastele lehtedele. Rohkem
March 07, 2018

Skype viirus

Skype viirused ja pettused jätkavad kasutajate kimbutamist. Rohkem
March 06, 2018

Jav123

Jav123 – brauserikaaperdaja, mis sunnib sind vaatama pornot, isegi, kui sa seda ei taha . Rohkem
March 04, 2018

COM surrogate viirus

COM surrogate viiruse ülevaade. COM surrogate viirus on Trooja hobu, mida on mõnda aega juba aktiivselt levitatud.Rohkem
February 21, 2018

Fuq.Com viirus

Fuq.com näitab häirivat sisu. Fuq.com viirus on liigitatud potentsiaalselt soovimatute rakenduste hulka, mis näitab külastajale pornograafilist sisu.Rohkem
February 12, 2018

New Tab Search

New Tab Search ei pruugi olla kõige usaldusväärsem ja turvalisem otsinguteenus. Rohkem
February 12, 2018

MPC Cleaner

MPC Cleaner – kasutu süsteemi optimeerimisprogramm. MPC Cleaner on DotCash Limited poolt loodud arvuti turvaprogramm. MPC Cleaneri alternatiivne nimetus on “kõige võimsam puhastustööriist” ja see väidab,et tegemist on “kõige kergekoelisema, kiirema ja turvalisema PC optimeerijaga, millel on lih... Rohkem
January 29, 2018

Rocket Tab

RocketTab jätkab windows arvutite kaaperdamist. Rocket Tab viirus on väga tüütu ja potentsiaalselt ohtlikt programm, mida märgati 2015.Rohkem
January 24, 2018

Chumsearch.com

Kuidas Chumsearch.com viirus levib? Chumsearch.com on brauserikaaperdaja, mis suudab manipuleerida arvutikasutaja veebilehitsejaga ilma, et kasutaja seda isegi märkaks.Rohkem
January 19, 2018

Yahoo tööriistariba

Kas Yahoo tööriistariba on viirus või mitte? Kui Te olete kunagi mõelnud, et Yahoo Toolbar on viirus, siis te eksite.Rohkem
January 19, 2018

Win32.CoinMiner

CoinMiner viirus on endiselt veel aktiivne. CoinMiner viirus aitab kaevandada bitcoine kasutajate arvutites.Rohkem
January 11, 2018

WinThruster viirus

Mõtle mitu korda enne WinThrusteri laadimist – see võib sulle pettumust valmistada. Rohkem
January 02, 2018

Monero Miner

Krüptovaluutade populaarsus motiveerib pahavaralise Monero Minersi arendamist. Rohkem

Informatsiooni uuendatud 2016-11-24

Loe teistes keeltes

Failid
Tarkvara
Võrdle
Pane meile Facebookis like