Pahavara põhjustab surmasid!

Arvutiviirus võib olla ohtlikum, kui aimata võis

Malware causes deaths!

Võite ehk mõelda, kuidas on võimalik, et pahavara põhjustab kellegi surma. Ükskõik, kuivõrd suure liialdusena see näib, võib tõepoolest pahavara aidata sellele kaasa. Kui kunagi oli internet saadaval vaid käputäiele inimestele, siis tänapäeval võtab internet tasapisi üle meie elusid.

Oleme igapäevaselt ümbritsetud erinevate seadmetega, mis on ühendatud internetiga, olgu tegemist laste mänguasjade, nutika ukseluku või nutikellaga. Wi-Fi-ga ühendatud süsteemid on kõikjal: rongijaamades, parklates, kaubamajades ja haiglates. Digitaalsete süsteemide hulk suurendab samas aga ka virtuaalsete rünnakute arvu.

Malware causes deaths!

WannaCry, mis tekitas globaalselt paanikat ning Locky viirus andsid märku, et sihikule on võetud haiglaid. Hädaolukorrad sundisid haiglaid patsiente evakueerima või viivitama planeeritud operatsioonidega. Sellele lisaks tõstatavad tähelepanu intsidendid, kus kahtlustatakse lennuõnnetuse põhjustajaks olevat küberohtu. Muretsema ei pea enam üksnes oma andmete ja privaatsuse pärast, küberohud on võtnud sihikule midagi palju väärtuslikumat – elu enda.

Pahavara põhjustatud õnnetused ei ole enam ulme

Enam kui aasta tagasi tappis rumeenlane Marcel Datcu oma poja ja iseennast, kui ta avastas oma arvuti ekraanilt VÕLTSI hoiatuse. Valehoiatus näitas, et FBI märkas teda pornograafilise sisuga veebilehte külastades ning et nüüd peab ta tasuma 70 000 rumeenia leu suuruse trahvi (see summa on ligikaudu võrdne 18 000 euroga) selleks, et vältida 11 aastaks vangi sattumist.

Ohver otsustas valida karmi võimaluse vältida karistust, mille olid välja mõelnud väljapressimiseks kasutatava tarkvara omanikud. Enne oma poja ja iseenda elu võtmist kirjutas ohver enesetapukirja. Selles oli kirjas, et ta ei saa minna 11 aastaks vangi ja jätta oma poega üksi kannatama.

Kahjuks ei ole see ainus surm, mille on põhjustanud pahavara. On kümneid sarnaseid näiteid, kuidas kahtlased häkkerid võivad käituda üritades oma ohvritelt raha kätte saada. Pärast sihtmärgiks olevate arvutisüsteemide nakatamist kasutavad nad tavaliselt hirmutavaid teateid, mis üritavad nende ohvreid veenda selles, et nad suhtlevad võimudega või teiste osapooltega, keda ei ole võimalik ignoreerida.

Kui ohvril puuduvad vajalikud tehnilised oskused selleks, et aru saada milline hoiatussõnum on päris ja milline kuulub küberkriminaalidele, siis võib ta otsustada isegi oma elu võtta või lihtsalt surra südamerabanduse tõttu.

Algajad netikasutajad on lihtsad sihtmärgid

Üks sellistest ohvritest on Corrie Santayana (seda nime on muudetud ja tegelik nimi on toimetusele teada), kes oli kaasatud tõsisesse valereklaamikampaaniasse, mis tugines Blue Screen of Death'il. Blue Screen of Death (või lihtsalt BSOD) on sotsiaalse inseneeria tehnika, mida kasutatakse soovitud sisu (teadaanded, bännerid, pop-up reklaamid) näitamiseks sellal kui inimesed kasutavad interneti.

Sellal kui mõned ohvrid suudavad lihtsasti tuvastada teadaande kui võltsi, siis teisi on võimalik veenda selles, et tegemist on juhistega, mida tuleb järgida. Corrie otsustas, et teadaanne, mis ütles järgnevat: ,,Windows Heath is Critical! Do not restart! Please contact Microsoft technicians! (Windowsi on kriitilises seisundis! Palun ärge taaskäivitage arvutit! Võtke ühendust Microsofti tehnikutega!)'', oli reaalne teadaanne. Pärast häkkeritele helistamist öeldi talle, et ta peaks ostma spetsiaalse kasutajatoe paketi, mis maksis 1000 USA dollarit.

Mees ei oodanud kaua ja tegi pangaülekande selleks, et maksta mitte olemasoleva ja üpris kalli ,,tarkvarapaketi'' eest. Kahjuks kulus tal mõni tund, et aru saada sellest, et ta oli oma raha andnud petistele. Pärast seda, kui ta poeg ütles talle, et ta oli oma raha andnud petistele, suri ta oma elutoas südamerabanduse tagajärjel.

Küberturbenipid kohutavate tagajärgede vältimiseks

Küberturbeeksperdid hoiatavad inimesi, et on olemas sadu erinevaid meetodeid, mida häkkerid kasutavad selleks, et ohustada inimesi. See ei tähenda ainult raha varastamist, vaid hõlmab ka olukordi, mis võivad lõppeda surmaga. Kui Te soovite iseennast ja oma pereliikmeid (oma vanemaid, lapsi ja teisi pereliikmeid) kaitsta, pidage silmas neid nippe.

  • kui saate süsteemiteavituse, otsige telefoninumbreid või e-posti aadresseid – kui neid andmeid ei ole, on tegemist pettusega
  • kaitske operatsioonisüsteemi viirusetõrje ja pahavaratõrjega ning uuendage neid regulaarselt
  • kasuta VPN-i, et kaitsta internetiühendust nutiseadmetes
  • ärge avage rutakalt kirjade manuseid, mis väidavad pärit olevat ametiasutusest. Esmalt kontrolli saatja isikut, sama kehtib telefonikõnede kohta.

Lisaks oma arvuti ja andmete kaitsmisele peaks alati olema hoolikas. Ratsionaalne mõtlemine ja ettevaatlikkus on võimsad relvad, mis aitavad võidelda pettuste vastu.

Autori kohta
Alice Woods
Alice Woods

Õpetab kasutajaid meeleldi end viiruste eest kaitsma...

Võta ühendust autoriga Alice Woods
Ettevõtte Esolutions kohta lähemalt

Loe teistes keeltes